Dialoog

Solikori: Tere.
Külalised: Õnnitlen võidu puhul.
Solikori: Äitah, kuidas teil läks mis sa arvad.
Külalised: Ma arvan, et meil läks päris hästi kuid oleks ka võinud ka paremini minna.
Solikori: Muidugi oleks võind minna kuid ei läinud.
Külalised: Eks järgmine kord läheb paremini.
Solikori: Õige.
Külalised: Oi me peame minema.
Solikori: Nägemist!
Külalised: Nägemist!

DIALOOG

Lugeja:Tere
Kirjanik:Tere
Lugeja:

Piltluuletus

TORMIJÄRGNE TUUL

Minni Nurme

Torm rajutseb merel ja kaevab
lained hauana sügavaks,
rannapedakaid peksab ja vaevab,
voog voo järel raks ja raks.

Torm sööstab metsa ja laastab
kui meeletu vanu puid,
mis püsinud sada aastat,
puud oigavad surmasui .

Torm piitsutab pimedas vihas
tasast hallipäist kulumaad
kui lamajat venda lihast,
kellelt tihti tuge saand.
Torm väsib ja põlvitab maha
lahkub häbiga tallermaalt -
tuul kui laps kõike heaks teha tahab,
embab maad ja merd ja laant.


Torm rajutseb, kaevab,peksab, vaevab,
sööstab, laastab, piitsutab, väsib, põlvitab,
lahkub,embab.

Puud oigavad surmasui.

Kool

tund, tahvel, kriit, vihik, õpik, laud, tool, maja, katus, õpetaja, õpilane, pinal, töövihik, raamat, koolikott, sisejalanõud, klass, arvuti, pastapliiats, kustukumm, valgendaja, harilik, päevik, aken, kell, värvipliiatsid, paber, teritaja, joonlaud, uks, söökla, trepp, loodusõpetus, eesti keel, matemaatika, inimeseõpetus, tööõpetus, kehaline, kontrolltöö, kunst, ajalugu, muusika, muusikakoor, inglise keel, vene keel, vahe tund, koolivorm, direktor, koristaja, radiaator, buhvet, raamatukogu,

Sünonüümid

sünge - kurb, õnnetu, morn, jõuetu;
kava - plaan, eesmärk, visand, ettevõte;
ind - hoog, rõõm, vaimustus, elevus;
küünlakuu - jaanuar, aprill, juuni, veebruar;
läbematu - kärsitu, mõtlematu, talumatu, mannetu;
halisema - kaebama, nutma, kurvastama, muretsema;
vaagima - mõõtma, jaotama, seadma, kaaluma;
taltsutama - tõkestama, pidurdama, vaigistama, pehmendama.


lamama-lebama, pikutama, lesima, lamasklema,
lebasklema, sirulema, kõhutama, maoldama,
külitama, selitama, sirutama.

kiire- kärme, kärmas, nobe, väle, kräbe, krabe,
vile, varmas, kahmakas, kibe, välejalgne,väladajalgne.

upsakas- suureline, uhke, ülbe, tähtis, ennast täis,
kõrk, tohe, üleolev, tormuhke, rumaluhke, enesekindel,
ninatark, ülbitseja.

söök-roog, toit, laud, sööm, suutäis, eine, imesöök,
lahja söök.

kohkuma- ehmuma, kohkuma, hirmuma, jahmatama,
jahmuma, keeletuks jääma, keeletu olema, põlvi nõrgaks võtma,
verd tarduma südamealust külmaks võtma seest õõnsaks
võtma,veri tardub soontes, karvad tõusevad peas püsti,
hirmujudin jookseb üle selja, hirmujutt käib kehast läbi,
põlved lähevad nõrgak, süda on kurgus, süda tõuseb kurku,
sipelgad jooksevad üle selja, veri väriseb värisemasüdamest käis värin läbi,
süda võpatas sees, südame alt läks külmaks .

pahem-pahur, tujust ära, tusatujus, halvas tujus, morssis,torsakil, torsane,
torsakas, torssis, torssus; torsune, turris, tõrssis,hapu , nina vingus,
kulm kipras, kulm kortsus.

lehekuu- mai

loik- lomp

ainult- kõigest, üksnes, mitte rohkem kui, mitte enamat kui.

kuum- tuline; palav; säre; hõõguv; hõõguvkuum; põletav
hõõguvtuline; tulipalav; kõrvetav

kiitlema- hooplema; kelkima; uhkustama; suurustama;
suurustlema; ärplema; kemplema; kehklema; kerklema;
keksima; hüppama; laiama; praalima; laia lehte mängima;
uhkeldama; laiutama; tähtsat pommi
mängima, oma saba kergitama; suuga suurt linna tegema;
hõiskama ega teisedki oma riietusega hõisata saanud; kiitma

Pipi sünnipäev

Pipi Piksukk naeris südamest ja lõi köögiukse valla. Oh nagu, on tore olla sooja ja hihii valgesse tuppa tulla! Sünnipäevapidi toimuma köögis, sest seal oli kõige õdusam. Pipi Piksuk oli köögipõrandalelaotatud vaibad kardinad olid ette tõmmatud ja pliidi all põles praginal tuli. Puudekasti otsas istus härra Nilson ja tagus kaht kartulikaant vastamisi ning kaugemas nurgas seisis hobune. Loomulikult oli temagi Pipi sünnipäevale kutsutud.

Kui Pipi sünnipäeva kingid aamh olid üle antud saabus aeg lauda istuda. Laual seisis hulgaviisi kooke ja kukleid. Koogid olid moelt üsna kentsakad, kuid Pipi kinnitas, et just niisugused koogid on Hiinas.

Pipi kallas tassidesse kakaod vahukoorega ja kõik pidid istuma. Kooke nosides teatas Tommy, et kui Hiinas tehakse niisuguseid kooke, sõidab ta suureks saades Hiinasse.

Kaelkirjak

Meeldib süüa

Minu haiku

Kilpkonn Kilpa
Mul tuju on hea
kuna kalade keskel
ning Kilpa mu nimi .

Sõprus
Sõprust täis on elu
ja kuidagi see ei lõppe
ning sõbrad jäävad.

Hai kes ei tea
Hail pea mõtteid täis
keegi tuleb ära süüa
kes hai ei tea.

Haiku

Libainimestest

Uskuda ei saa
ühe hundi pisarat
täiskuu tundidel

Imre Vallikivi

Luule

Kilpkonn

Valm

1. Valm on õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värssides või proosas
2. Valmi tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad erinevaid inimtüüpe (näiteks rebane-kaval, jänes-arg inimene, hunt-kuri jne).
3. Valm koosneb kahest osast: esimeses osas esitatakse tavaliselt sündmus, teises antakse õpetlik järeldus ehk moraal.
4. Tuntud valmimeistrid: Aisopos
   Jean de La Fontaine
   Ivan Krõlov
   Mart Raud
   Jakob Tamm
5. Mart Raud (Martin Raud) — (1903-1980) luuletaja, prosaist ja näitekirjanik.

Proosa ja Luule

Mis neid eristab?

Proosa:Proosas on sõnade järjekord võrdlemisi vaba.

Luule: luules on sõnad rütmi järgi.

Kuidas on sõnad järjestatud?

Proosa: Sõnade jarjekord on vaba.

Luule: Sõnade järjekord on rütmis

Kuidas neid liigitatakse?

V.Neid liikitatakse kolmeks liikiks ,proosa, luule ja näitekirjandus.

Nimeta peamisi alaliike.

V.seiklusjutud, fantaasiajutud, loomajutud ja kriminaaljutud.

Minu suvi

Selle aasta suvel tegin ma palju põnevat käisin laagrites, olin oma suvekodus Saaremaal ning käisin Berliinis.

Suvel käisin ma kolmes erinevas laagris.
1. oli sulgpallilaager
2. oli Kuti Muti laager
3. oli ujumislaager
Neist kõige rohkem meeldis mulle sulgpallilaager kuna seal me saime niisama ringi jalutada võrkpalli mängida ja supelda järves.
Kuti Muti laagris me tegime teate võistlusi, käisime rannas ujumas ja tegime muud lõbusat.
Kolmandaks käisin ma Kurgjärvel ujumislaagris. Seal tegime me kõige rohkem sporti, me jooksime pikkamaad, käisime matkal, hüppasime kaugust, mängisime võrkpalli ja laptuud.
Kui laager sai läbi sõitsin ma oma suvekoju, sinna võtsin ma oma jänese ja koera kaasa, kuid jänes suri ära kuna ta oli haige. Mina, isa ja ema kaevasime auku ning matsime jänese maha ma olin väga kurb kuna Juta ära suri. Järgmisel päeval läksin ma Tite randa ujuma koos oma laagri tutavaga, kuid varsti pidin ma sõitma koju. Siis sõitsin ma kahe nädala pärast Berliini. Berliini läksin ma koos ujumistrenniga. Me käisime seal teletornis, loomaaias ning filmipargis. Seal käisin iga hommik ujumas. Berliinis oli väga lõbus ja suvi hakkaski läbi saama. Oleksin soovinud päikselisi päevi rohkem, siis oleks saanud rohkem päevitada ja supelda. Suve lõpuks väsisin laagritest ära ja igatsesingi kooli tagasi.

Mootorrataste ringrajasõit Pirital

Toimub mootorrataste võidusõit Pirital. Peaaegu kõik on läinud seda vaatama. Inimesed istuvad muru peal. Kohtunikud: Mia,Andres,Merilyn ja karl vaatavad hoolega sõitu ja kommenteerivad. Aare ja Andrus istuvad puu otsas ja vaatavad sõitu. Võidusõit lõppes kõik kohad on juba teada. Ajakirjanikud jooksevad võitjat õnnitlema ja pildistama.
Kohtunik süütab peo tõrviku. Ning Eesti esimene Noorsoofestival algab. Kõik noored käivad lippudega mööda tänavaid. Festivali ronkkäik jõuab lauluväljakule.Noori tervitab EKP esimene sekretar. Rahvaste sõpruse puhul tantsitakse rahva tantse.
Peagi jõuavad haripunkti viimased päevad. Kus toimub karneval. Karnevalil võis näha vanu kirjanduslike tutavaid:Kalevipoeg, muistseid Eesti sõdalasi.Linnas lastakse saluuti.LÕPP.

mina

Tere
Olen Kerstin
Käin Gustav Adolfi Gümnaasiumi 6.b klassis. Ma olen 12 aastane. Ma elan Nõmmel. Ma käin ujumis trennis.Ujumis trennis olen ma käinud juba 9 aastat.