Dialoog

Solikori: Tere.
Külalised: Õnnitlen võidu puhul.
Solikori: Äitah, kuidas teil läks mis sa arvad.
Külalised: Ma arvan, et meil läks päris hästi kuid oleks ka võinud ka paremini minna.
Solikori: Muidugi oleks võind minna kuid ei läinud.
Külalised: Eks järgmine kord läheb paremini.
Solikori: Õige.
Külalised: Oi me peame minema.
Solikori: Nägemist!
Külalised: Nägemist!

DIALOOG

Lugeja:Tere
Kirjanik:Tere
Lugeja:

Piltluuletus

TORMIJÄRGNE TUUL

Minni Nurme

Torm rajutseb merel ja kaevab
lained hauana sügavaks,
rannapedakaid peksab ja vaevab,
voog voo järel raks ja raks.

Torm sööstab metsa ja laastab
kui meeletu vanu puid,
mis püsinud sada aastat,
puud oigavad surmasui .

Torm piitsutab pimedas vihas
tasast hallipäist kulumaad
kui lamajat venda lihast,
kellelt tihti tuge saand.
Torm väsib ja põlvitab maha
lahkub häbiga tallermaalt -
tuul kui laps kõike heaks teha tahab,
embab maad ja merd ja laant.


Torm rajutseb, kaevab,peksab, vaevab,
sööstab, laastab, piitsutab, väsib, põlvitab,
lahkub,embab.

Puud oigavad surmasui.

Kool

tund, tahvel, kriit, vihik, õpik, laud, tool, maja, katus, õpetaja, õpilane, pinal, töövihik, raamat, koolikott, sisejalanõud, klass, arvuti, pastapliiats, kustukumm, valgendaja, harilik, päevik, aken, kell, värvipliiatsid, paber, teritaja, joonlaud, uks, söökla, trepp, loodusõpetus, eesti keel, matemaatika, inimeseõpetus, tööõpetus, kehaline, kontrolltöö, kunst, ajalugu, muusika, muusikakoor, inglise keel, vene keel, vahe tund, koolivorm, direktor, koristaja, radiaator, buhvet, raamatukogu,

Sünonüümid

sünge - kurb, õnnetu, morn, jõuetu;
kava - plaan, eesmärk, visand, ettevõte;
ind - hoog, rõõm, vaimustus, elevus;
küünlakuu - jaanuar, aprill, juuni, veebruar;
läbematu - kärsitu, mõtlematu, talumatu, mannetu;
halisema - kaebama, nutma, kurvastama, muretsema;
vaagima - mõõtma, jaotama, seadma, kaaluma;
taltsutama - tõkestama, pidurdama, vaigistama, pehmendama.


lamama-lebama, pikutama, lesima, lamasklema,
lebasklema, sirulema, kõhutama, maoldama,
külitama, selitama, sirutama.

kiire- kärme, kärmas, nobe, väle, kräbe, krabe,
vile, varmas, kahmakas, kibe, välejalgne,väladajalgne.

upsakas- suureline, uhke, ülbe, tähtis, ennast täis,
kõrk, tohe, üleolev, tormuhke, rumaluhke, enesekindel,
ninatark, ülbitseja.

söök-roog, toit, laud, sööm, suutäis, eine, imesöök,
lahja söök.

kohkuma- ehmuma, kohkuma, hirmuma, jahmatama,
jahmuma, keeletuks jääma, keeletu olema, põlvi nõrgaks võtma,
verd tarduma südamealust külmaks võtma seest õõnsaks
võtma,veri tardub soontes, karvad tõusevad peas püsti,
hirmujudin jookseb üle selja, hirmujutt käib kehast läbi,
põlved lähevad nõrgak, süda on kurgus, süda tõuseb kurku,
sipelgad jooksevad üle selja, veri väriseb värisemasüdamest käis värin läbi,
süda võpatas sees, südame alt läks külmaks .

pahem-pahur, tujust ära, tusatujus, halvas tujus, morssis,torsakil, torsane,
torsakas, torssis, torssus; torsune, turris, tõrssis,hapu , nina vingus,
kulm kipras, kulm kortsus.

lehekuu- mai

loik- lomp

ainult- kõigest, üksnes, mitte rohkem kui, mitte enamat kui.

kuum- tuline; palav; säre; hõõguv; hõõguvkuum; põletav
hõõguvtuline; tulipalav; kõrvetav

kiitlema- hooplema; kelkima; uhkustama; suurustama;
suurustlema; ärplema; kemplema; kehklema; kerklema;
keksima; hüppama; laiama; praalima; laia lehte mängima;
uhkeldama; laiutama; tähtsat pommi
mängima, oma saba kergitama; suuga suurt linna tegema;
hõiskama ega teisedki oma riietusega hõisata saanud; kiitma