Näitekirjandus

2.
draama ehk näitekirjandus.
näidend ehk draamateks ei ole mõeldud lugemiseks vaid teatris esitamiseks.
dialoog on kahekõne, aga näidendis tähendad see tegelaste omavahelist kõnet.
remark ehk märkus (Prantsus keelest).
vaatus on teksti jaotamine.

3.
EMA:( käskiv tooniga ) Too vett!
POEG:( alluva tooniga ) Millega?
EMA:( nähvava tooniga ) Kapaga.
POEG:( kurja tooniga ) Kapp katki!
EMA:( nähvaval tooniga ) Tee terveks!
POEG:( alluval tooniga ) Millega?
EMA:( n'rvilise tooniga ) Pulgaga.
POEG:( vaikse tooniga ) Pulk pikk!
EMA:( nähvava tooniga ) Tee lühemaks!
POEG:( kõvema tooniga ) Millega?
EMA:(väga kõva tooniga ) Noaga.
POEG:( alluvatooniga ) Nuga nüri!
EMA:( kurja tooniga ) Tee teravamaks!
POEG:( närvilise tooniga ) Millega?
EMA:( kõva tooniga ) Käiaga.
POEG:( närvis tooniga ) Käi kuiv!
EMA:( karjuva tooniga ) Too vett!
POEG:( nähvava tooniga ) Millega?
EMA:( vihase tooniga ) Kapaga.

üLESSANNE2

poogen-tüüpsõna 8 (õpik) -paberileht või heli tekitamise vahendpoogna, poogna

õudne-tüüpsõna 11 (raudne)õudse, õutset

korsten-tüüpsõna 8 (õpik), 38 (aken)korstna, korstnat

aldis-tüüpsõna 34 (rukis) -vastuvõtlikalti, aldist

needma- tüüpsõne 63(murdma)needa, nean

vaaritama- tüüpsõna 52 (kirjutama)vaaridata, vaaritan

teadma- tüüpsõna 63 (murdma)teada, tean

teotama-tüüpsõna 51 (muutuma)teotada, teotan

Koondlause

Segametsas kasvavad männid, kased, lepad, haavad ja tammed. (mis?)
Talvel käime suusatamas, kelgutamas ja uisutamas. (mida tegemas?)
Tibu ja Jäpet tunnevad vist kõik Eestimaa lapsed. (kes?)
New York, Pariis, Tokyo on suurlinnad. (mis?)
Külm sillutas järved, jõed, mered ja rabad. (mis?)
Hommikuti tulevad mulle vastu tädi Ella, onu Eduard ja väike Edgar. (kes?)


Sipsiku sugulased on : ema, isa, onu, tädi.
Lottele maitsevad piim, mahl, morss.
Metsas, niidul ja põllul võib näha kitse.
Rahvatantsu tunnis me laulsime, tantsisime.
Käekell on punane, sinine, hõbedane.

ÕUDUSLUGU


Elas kord üks mees. Kelle nimi oli John Michel. Ta töötas ühes väga kuulsas firmas. Ta käis seal tööl juba umbes kümme aastat. Temaga täpselt sama tööd tegi veel kuskil kümme inimest. Kuid üks käis talle hirmsasti närvidele, sest ta käis täpselt samamoodi riides, alati kui John läks tööle ja tall oli uus ülikond oli Jackil järgmine päev täpselt samasugune, visiitkaardi lasi ta ka ühesuguse teha. Kuid kolmapäev viskas Johnil üle ja ta otsustas midagi ette võtta. Ta hakkas Jackiga hirmsasti sõbrustama. Esmaspäev läks John linna ja ostis kilet, ajalehti ja vihmakeebi. John läks koju. Ta kattis diivani ja seinad kilega, kuid põranda ajalehtedega. John kutsus Jacki külla. Jack oli natuke napsune. Ta istus diivanile mille peale oli pandud kile. John läks kööki ja pani vihmakeebi selga. Jack naeris ja küsis milleks kõik see. John tõi kirve köögist ja hüüdis Jacki "vaata siia",ning kui Jack vaatas lõi teda kümme korda järjest kirvega. Verd pritsis igale poole. John korjas kõik kokku ja põletas ära. Ta tükeldas Jacki ära ja viskas tulle. Mõrvast pole keegi siiamaani teada saanud.

LÕPP

1.Ülesanne

varrukas, kanarbik, apelsin, mandariin, krokodill, president, röntgen, anekdoot , detektiiv, arhitekt, brikett, taburet, kotlet, pankrot, garaaž, garderoob, psühholoogia, draama, kandidaat, kompvek, traagiline, hubane, kiirkäija, minia, treial, revolutsioon, materjal, linlane, professor, režissöör, vargsi, müüja, finiš.

• Minu varrukas sai märjaks.
• Presitent pidas pikka kõne maha.
• Poest varastati müüja nina alt pulgakomm.
• Taburetil tuli üks jalg alt ära.
• Täna anti koolis mandariini.
• Ma nägin reisil suurt krokodilli.
• Sipsik neelas alla suure kotleti.
• Kairi kohtas linnas kuulsat detektiivi.
• Kerli nägi juba finisit.
• Eile juhtus traagiline õnnetus.

Üllatus

Tere olen orav Miki. Ma tahan rääkida teile loo kuidas ma esimest korda nägin inimest. Ma pean ütlema, et see oli mulle suur üllatus, sest ma polnud ju kunagi inimest näinud , kuid täpsemalt kuuled loos.

Ma olin just hakkanud sööma , kui ma järsult kuulsin midagi, see oli mingi kisa. Ma algul ei teinud välja ja sõin edasi, kuid siis hakkas see mind hirmsasti häirima ja ma jäin pikemalt vaatama. Seal nägin paart pikka tegelast ja nende kõrval paart väikest tegelast. Siis selgus, et need on inimesed. Ma jälgisin neid ja vaatasin mida nad teevad, neil tundus olevat lõbus, nad jooksid, karjusid, naersid. Niimoodi iga päev ma hakkasingi neid vaatama, mis nad veel teevad. See oligi minu pisike lugu.

1. Filmikunst sündis 1895.aastal detsembrikuus Pariisis.
2.Vaatajad on rabatud ja hämmastunud. Nende silme eest mööduvad järgemööda müür, mis langeb lammutajate kirkahoopide all, jaama saabuv rong
3. Charles Chaplin on esimene kuulus filmitegija ja näitleja .
4. Esimene eesti kinoteater oli Tallinna "Gloria Palace", praegune Vene Draamateater.
5. "Päikese lapsed", lavastaja ja operaator Theodor Luts.
6.Filmiliigid on:Mängufilmid – seiklusfilmid, vesternid,
gangsterfilmid, detektiivfilmid, õudusfilmid, ulmefilmid,
muinasjutufilmid, ajaloolised filmid, armastusfilmid, naljafilmid,
muusikafilmid jm
Multifilmid –anima- (joonis-) ja nukufilmid
Tõsielu- ehk dokumentaalfilmid – jäädvustatakse
näiteks ajaloo- ja spordisündmusi, reise, loodust,
teadusnähtusi.
7.Multifilmi alaliigid onanima- (joonis-) ja nukufilmid.